- Ehitusgeoloogilised ja geotehnilised uuringud
– Vaiade ja pinnase koormuskatsed
– Hüdrogeoloogilised ja reostusuuringud ning seire
– Keskkonnamõju eksperthinnangud
– Geoloogilised tööd merel
- Tehnoloogiliste aukude puurimine pinnasesse
- Liiv- ja killustikpatjade uurimine
– Erialane nõustamine
Meie, REI Geotehnika OÜ spetsialistid, oleme kõik laiemas mõttes geoloogid, pärinegu meie haridus siis Tartu Ülikooli geoloogiakateedrist või Tallinna Tehnikaülikooli geotehnika ja rakendusgeoloogia õppetoolist. Me tähistame geoloogide päeva iga aasta aprillikuu esimesel pühapäeval ja uurime maapõue. Täpsemalt, meile huvi pakkuv maapõueosa on tulevase hoone, tee, torustiku või mis iganes ehitise alus, s.t meie geoloogia on ehitusgeoloogia.
Geoloogide põhiline töö tehakse majast väljas või pigem väljal (Wikipeedia: välitöö, fieldwork, polevõje rabotõ). Kui nn suures geoloogias (geoloogiline kaardistamine, maavarade otsingud) on meie kliimas tehtud välitöid enamasti soojal ajal, tegutseme meie, ehitusgeoloogid, aastaringselt. REI Geotehnika OÜ viimaste aastate ühe mahukama, kiireloomulisema ja ka strateegiliselt tähtsa ehitusgeoloogiauuringu välitöö piki Eesti kagupiiri kulgeval teetrassil tehti suures osas just 2016. a talvel ja kevadel.
Ehitusgeoloogia seisukohast on oluline, missugused pinnasekihid millistes lasuvussuhetes kavandatava ehitise all, kõrval või ka (näiteks tunneli) peal esinevad. Geoloogilise aja kulgemise taustal on inimtegevus üürike, seega on võimalik varasemaid ehitusgeoloogilisi andmeid uute ehitiste vajaduseks ikka kasutada. REI Geotehnika OÜ arhiivis säilitatakse uuringuaruanded alates 1980ndatest aastatest ja välikatsete materjalid lausa 1960ndatest aastatest.
Samas, inimene on loodust, s.h ehitusalust maapõue oluliselt muutnud, näiteks asendanud pinnast, langetanud või tõstnud pinnaseveetaset. Ka nõuavad uuemad ja suuremad hooned sügavamale maapõue ulatuvaid uuringuid, seega tuleb uute hoonete ehitusplatse varasemate lammutatud hoonete askohas sageli uuesti ehitusgeoloogiliselt uurida. Näiteks teostas REI Geotehnika Tallinna südalinnas 2015.a täiendava ehitusgeoloogilise väliuuringu ministeeriumite hoone jaoks vahetult lammutusjärgses ehitussüvendis, täpsustamaks rajatava kaksiktorni vaivundamendi kandevõimet ja vaiade pikkust. Objektid tiheasustuse piirkonnas esitavad ehitusgeoloogidele välitöö osas ka muid väljakutseid – kuidas teha välitööd tihedalt parkivate autode vahel, elava liiklusega peatänaval või lausa tegutseva lennuvälja ruleerimisrajal ja öösel. Praegune Tallinna Lennujaama laiendus ja rekonstrueerimine tuginebki REI Geotehnika 2013.a ehitusgeoloogiauuringutele. Taoliste tööde taustal tunduvad ehitusgeoloogilised uuringud uute eramute all äärelinnade tühermaal, kus muide, geoloogiline lõige võib olla üsnagi muutlik, geoloogile lausa puhkusena.
Ehitusgeoloogiaga haakub tihedalt geotehnika, mis traditsioonile tuginedes kajastub ka meie ettevõtte nimes. On ju REI Geotehnika OÜ välja kasvanud kunagise Riikliku Ehitusuuringute Instituudi geotehnika osakonnast. Mõnevõrra lihtsustatult võiks öelda, et geotehnika lisab ehitusgeoloogilisele põhiandmestikule numbrilised väärtused, mille abil ehitusinsenerid teevad hoonete, eriti nende vundamentide projekteerimisel hoonete püsimiseks vajalikke arvutusi. On ka vastupidine seisukoht – geotehnika on ehitustegevuse alusdistsipliin ja ehitusgeoloogia üks selle vähemtähtis kõrvalharu. Selle erialast tegevust praegu ehk isegi viljastava vastasseisu juured on tegelikult pärit ENSV ajast, mil grupp juhtivaid seltsimehi kuulutas geotehnika ülimuslikkust ehitusgeoloogia ees koos kinnitusega, et vastava eriala saab omandada vaid Venemaa kõrgkoolides.
Ehitusgeoloogide (või kui soovite, geotehnikute) välitöö seisneb puuraukude puurimises ja välikatsete tegemises, täpsemalt nimetatud tegevuste juhendamises, sest vastavaid masinaid käsitlevad meil suurte praktiliste kogemustega puurijad. Puursüdamikke kirjeldabe koha peal geoloog ja võtab neist proovid, mis hiljem teimitakse geotehnika laboris ja saadakse tulemuseks pinnaste füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste arvnäitajad. Välikatsed (suru- ja löökpenetratsioonid, tiivikkatsed, vaiade ja pinnase koormuskatse jne) annavad pinnase omaduste kohta numbrilise teabe vahetult. Parimad lähteandmed ehitiste projekteerimiseks saab tavaliselt puuraukude ja penetratsioonide kooskasutamisel, kusjuures uurimissügavus, olenevalt geolõikest, võib olla üsna suur. Tihti ulatuvad sügavale just tehniliselt keerukad meregeoloogilised uuringud. Näiteks praeguse Tallinna Vanasadama kruiisikai asukohas tegi OÜ REI Geotenika 2002.a ehitusgeoloogilise uuringu, mille puuraugud ja penetratsioonid ulatusid ca 55 m sügavuseni merepinnast (ca 30 m sügavuseni merepõhjast).
Tihti kaasnevad ehitiste rajamisel peale otseselt ehitusgeoloogiliste veel muudki geoloogilised probleemid. Suuremate ja sügavamate ehitussüvendite puhul on peamiseks mureks vajadus tõkestada pinnasevee (põhjavee) juurdevoolu ehitussüvendisse ja/või seda kõrvaldada. Vastava veekoguse ja kaasneva põhjaveetaseme alanduslehtri hindamine nõuab pinnase filtratsiooniomaduste määramist ja hüdrogeoloogilisi arvutusi. Selline uurimistöö kuulub juba hüdrogeoloogiliste tööde valdkonda, milleks REI Geotehnika OÜ-l on tegevusluba. 2015.a tegime filtratsiooniarvutused Tallinnas Maakri tänavale kavandatava kõrghoone jaoks, millele sooviti lisada lausa 4 allmaakorrust. Pinnaseveetaset tulnuks siin alandada üle 8 m. Näitasime, et sellise hoone saab siia siiski rajada, kui rakendada meie soovitatud veetõkestusmeetmeid.
Repliigina olgu lisatud, et tavainimesele üsna keerulist hüdrogeoloogilist teemaatikat on üritatud relvana kasutada vahel üsna kummalisel moel. 10 aastat tagasi tegi REI Geotehnika OÜ kaks ehitusgeoloogiauuringut kurikuulsale Kalevipoja kujule valitud kohtades Tallinna lahes, mis paraku kinnitasid, et tehnilises mõttes saaks kuju sinna ka püstitada. Ebamugavat probleemi püüdsid ametnikud siis edasi lükata otsitud põhjendusega, et just hüdrogeoloogiliselt pole kuju asukohta ikkagi uuritud.
NLiidu ajal oli nafta odav ja vedelkütuse lekkest hooliti vähe. Tööstuspiirrkondes sattus pinnasesse ka muid reostuskomponente, näiteks raskmetalle. Praegune seadusandlus näeb ette reostunud pinnase ja põhjavee saneerimist, kusjuures probleem tõstatub teravamalt esile just uute arenduste käiku laskmisel. Pinnase ja põhjavee reostuse uurimist ja jääkreostuskollete piiritlemist maapõues võiks nimetada ökogeoloogiliseks uuringuks. 2015. a tegi REI Geotehnika OÜ kompleksse (ehitus-, hüdro- ja ökogeoloogilise) uuringu rekonstrueeritava Balti jaama turu maa-alal. Mõnevõrra ootamatult selgus, et maa-alal esineb mürgise raskmetalli elavhõbeda reostust, mis sinna on ilmselt õhu teel kandunud kunagisest elavhõbealaldite tehasest praeguse Telliskivi loomelinnaku kohal.
Lisaks ehitusgeoloogilisele puurtööle teevad REI Geotehnika OÜ puurijad ka mitmesuguseid tehnoloogilisi puurauke aiapostiaukudest puurkaevudeni. Siin on meil veel arenguruumi – väidetavalt ehitatakse minarette nii, et puuritakse puurauk ja tõmmatakse see siis tagurpidi välja. Hetkeks, mil Tallinnasse asutakse ehitatama mošeed, oleme vastava tehnoloogia kindlasti omandanud.